Loodusajakiri
Episoodid
Sel korral räägime lumikellukesest, meie aedade ühest esimesest õitsejast! Miks lumikelluke nii vara õitseb? Miks lumikellukesed sipelgatele meeldivad? Kas kõik lumikellukesed õitsevad kevadel? Kas lumikellukese liigid on lihtsalt eristatavad? Kui palju on uuritud lumikellukese levikut Eestis? Saates on külas botaanik Ott Luuk, üks „Eesti taimede levikatlase“ koostajatest. Saatejuht on Tiiu Rööp.
Ajakirja Eesti Loodus märtsi-aprilli number keskendub elurikkusele, vaadeldes nii niidutaimede geneetilisi mustreid kui Tartu eraaedade liigirohkust ja andes soovitusi, kuidas meelitada aeda tolmeldajaid. Tähelepanu saavad ka erisugused parasiidid, kes samuti kuuluvad Eesti elurikkuse hulka. Lisaks saab lugeda must-toonekurg Karl II saatusest, looduskaitse usaldusmehest August Hiiemäest, seeneuurijatest, Karulast, uuest villamesilaseliigist Eestis ja lumikellukestest. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus toimetaja Katre Palo. Saatejuht on Tiiu Rööp.
Ajakirja Horisont selle aasta esimeses numbris sai alguse artiklisari „Palverändurite jälgedel“. Uurime sarja autorilt, Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogu vanemteadurilt Erki Russowilt, mis ajendas palverändurite teemal kirjutama? Kas 13. sajandil Liivimaale korraldatud palverännakud olid kantud vagast jumalateenimise soovist või tuleks neid nimetada relvastatud misjonitööks? Kui levinud olid palgalised palverännakud? Saatejuht Tiiu Rööp.
Mis liigist loomad kõige sagedamini häirivad inimesi niivõrd, et nad kuulutatakse nuhtlusisenditeks? Miks loomast saab nuhtlusisend? Kas nuhtlusisendit saab „ümber kasvatada“? Saates on külas Peep Männil Keskkonnaagentuurist. Saatejuht on Tiiu Rööp.
Aasta puust, tammest, räägib EMÜ dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor Ivar Sibul. Kuuleme, mis teeb tammepuidu vastupidavaks, kelle jaoks on tammetõrud oluline toit ja milliseid kasvutingimusi tamm vajab, et kasvada kauniks mitmesaja aastaseks puuks. Saatejuht on Tiiu Rööp.
Ajakiri Horisont on läbinud „värskenduskuuri“: uuenenud on nii kujundus kui koduleht. Lisaks on alguse saanud mitu uut artiklisarja: Jaan Aru kirjutab arust ja tehisarust, Ülar Allas tehnokraadi kroonikaid, Mati Laur avab moodsa ajalookirjutuse lätteid ning Erki Russow liigub palverändurite jälgedel. Saates on külas Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.
Mida teha, kui hiir tuleb tuppa talvituma? Kas kõik meil elavad hiire- ja rotiliigid on ilmade jahenedes varmad hoonetesse sisse tungima? Kuidas teha kodu hiirekindlaks? Kas soovimatu sissetungija tabada eluspüügilõksuga või kasutada surmavat lõksu? Saates on külas Andrei Miljutin TÜ loodusmuuseumist, kellega lisaks hiire-jutule räägime näitusest „Imelised imetajad“. Saatejuht on Tiiu Rööp.
- aasta suvel alustas kosmoseteleskoop Euclid teekonda vaatlusorbiidile Maa-Päikese süsteemi teise Lagrange’i punkti L2. Kas vaatlusi, mida Euclid hakkab tegema 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel Maast, ei ole võimalik teha Maale lähemal? Või isegi Maalt? Mida me Euclidi abil vaatleme? Milliseid uusi teadmisi võiksime saada? Saates on külas Hardi Veermäe ja Gert Hütsi keemilise ja bioloogilise füüsika instituudist. Saatejuht on Tiiu Rööp.
- aasta loomaks on temperamentne ja uudishimulik saarmas. Keda saarmas sööb? Kes võiks himustada teda süüa? Millised on saarma ja kopra, kahe poolveeelulise looma suhted? Kuidas saavad läbi saarmad ja kalakasvatajad? Neile küsimustele vastab aastaid saarmaid seiranud Remek Meel. Saatejuht on Tiiu Rööp.
Eesti ornitoloogiaühing valis 2024. aasta linnuks käo, kelle häälitsus „kuk-ku“ on loodushuvilistele hästi tuntud. Hästi on teada ka kägude komme muneda võõrastesse pesadesse. Aga kuidas käopoeg omandab liigiomase käitumise, kasvades üles teisest liigist „kasuvanemate“ juures? Või kuidas emaslind oskab muneda just selle sulasliigi pessa, kelle kurnaga tema muna enim sarnaneb? Saates on külas Jaanus Elts Eesti ornitoloogiaühingust. Saatejuht on Tiiu Rööp.