Loodusajakiri 2017-11-02

Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi terioloogia juhtivteadur Urmas Saarma tutvustab oma Horisondi sügisnumbris ilmunud artiklit „Hundist koeraks. Kodustamise lugu“. See on esimene osa autori enda hinnangul nelja-viiejärjeliseks kujunevast sarjast, kus püütakse suuresti inimkonda ennast, ökosüsteeme ja kogu meie koduplaneedi seisundit mõjutanud loomade kodustamisprotsessi põhjalikult tutvustada.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-10-26

Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron tõstab ajakirja sügisnumbrit tutvustades veidi pikemalt esile lood, kus juttu kevadsuvisest raierahust, lageraie mõjust taimestikule, Erikute metsandusdünastiast, pika vaatega metsakasvataja tiitli saanud Karl-Hendrik Listerist ning puidurafineerimistehase võimalikest mõjudest ja tehase kavandatud toodetest.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-10-19

Tõstame toimetaja Helen Külvikuga oktoobrikuu Eesti Loodust lehitsedes esile lood, milles juttu Eesti looduse mitmekesisusest, mürareostuse mõjust elustikule, Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealast, looduslikest ilutaimedest haljastuses, matkast Pühajärve ääres, sadememõõtjatest, astelpajust kulinaarias, antropoloog Juhan Auli keerulisest elusaatusest ja muust.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-10-12

Vaatame koos peatoimetaja Ulvar Käärtiga üle ajakirja Horisont septembri-oktoobrinumbri lood. Veidi pikemalt jõuame rääkida gravitatsioonilainetest, toidukäitluse kuldreeglitest, eestlaste väidetava loodusläheduse muutustest, koerte kodustamisest, aga ka sellest, miks on maakeral nii palju kulda.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-10-05

Biomeditsiinidoktorist reisikirjanik Ülar Allas räägib Kagu-Aasia ülipopulaarsest delikatessist: söödavatest linnupesadest, millest pajatab ka tema artikkel „Söödavad linnupesad: idamaine kaaviar“ septembrikuu Eesti Looduses. Rännumees on meie piiritaja sugulaste salangaanide süljest koosnevaist pesadest valmistatud suppi ka ise proovinud, nii saame küsida, kuidas maitses ja kui palju maksis.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-09-28

Vaatame koos peatoimetaja Toomas Kukega üle septembrikuu Eesti Looduse. Pisut pikemalt tuleb juttu vesipapist, merest tõusvast maast, Madisepäeva lahingust, intervjuust zooloogi ja jahimehe Harri Valdamanniga, 30 aasta möödumisest üleujutusest Tamula järvel ning mõnel muulgi teemal. Meenutame ka, et veel terve kuu, oktoobri lõpuni saab laadida fotosid ajakirja tänavusele fotovõistlusele.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-09-21

Koos augustikuu Eesti Loodusega ilmus heliplaat „Hääled öös“, mille on koostanud looduskoolitaja Veljo Runnel ning millel on peale tema enda salvestiste ka mõned Fred Jüssi lindistused. Runnel räägib saates esmajoones putukate häälte salvestamisest, sest augustikuu Eesti Looduse mahukas kaaneartikkel on samuti tema kirjutatud ja see kõneleb Eesti sihktiivalistest ehk ritsikatest ja tirtsudest rõhuga just nende […]

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-09-14

Selle nädala lõpus toimub Palamuse laada raames Eesti tänavuste raievõistluste sarja viimane osavõistlus TOP 10. Kuidas raievõistlusi peetakse ja millistel üksikaladel võisteldakse, selgitab ajakirja Eesti Metsa autor, Luua metsanduskooli kommunikatsioonijuht Toomas Kelt.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-09-07

Eesti maaülikooli metsaentomoloog Kaljo Voolma räägib hobukastani-keerukoist, tillukesest liblikast, kes rikub viimastel aastatel meie parkidesse istutatud hobukastaneid. Balkani poolsaarelt Ohridi järve piirkonnast pärit kahjur kirjeldati alles 1986. aastal, ent alates 1989. aastast on ta pöörase kiirusega levinud, ilmselt suuresti inimese tahtmatul kaasabil. Keerukoist kirjutab Voolma ka Eesti Looduse augustinumbris.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-08-31

Saate külaline on ajakirja Horisont rubriigi „Siit- ja sealtpoolt horisonti“ praegune põhiautor Piret Pappel. Räägime, kuidas zooloogi haridusega Paplist on saanud teadusajakirjanik ja mida ta sel alal siiani teinud on, samuti tema viimases Horisondis ilmunud lugudest.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-08-24

Toimetaja Katre Palo tutvustab Eesti Looduse augustinumbrit, mis on suuresti putukateemaline. Juttu tuleb sihktiivalistest ehk ritsikatest ja tirtsudest, hobukastaneid kahjustavast keerukoist, aasta liblikast sini-paelöölasest ning sirelastest, aga ka harivast intervjuust farmakognoosiaprofessori Ain Raaliga, matkale sobivates nõudest ning äikese tekkest ja eri tüüpidest. Ajakirjaga koos ilmus ka CD-plaat „Hääled öös“.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-08-17

Ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt tutvustab ajakirja juuli-augustinumbri olulisemaid lugusid. Juttu tuleb näiteks Higgsi bosonist ja maailmalõpust, maa eraomandi tekkest ja olemusest, liginullenergiahoonetest, vanade astronoomiliste fotoplaatide kasulikkusest tänavapäeval, pilvepildistamise võistlusest ja muust.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-08-10

Saate teema on tänavused aasta linnud: turteltuvi ja kaelus-turteltuvi. Neist räägib aasta linnu töörühma liige maastikuökoloog Riho Marja. Marja on mõlemast aasta linnust kirjutanud ka ajakirjas Eesti Loodus: kaelus-turteltuvist jaanuari- ja turteltuvist mainumbris.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-08-03

Suurbritannia ilmateenistuses MetOffice töötav doktorikraadiga eestlasest äikeseuurija Sven-Erik Enno räägib, mis ta Inglismaale viis ja millega ta seal tegeleb, aga ka sellest, mil moel on välk inimesele ohtlik ja kuidas tuleb äikese ajal käituda. Sellest on Enno pikemalt kirjutanud Eesti Looduse suvenumbris. Ka peagi ilmuvas augusti Eesti Looduses on Enno äikeselugu, seekord sellest, miks välk […]

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-07-27

Peale aasta puu, aasta linnu, aasta liblika, aasta orhidee ja aasta mille-kõige-veel valitakse sellest aastast alates Eestis ka aasta seent. Esimesena teenis selle tiitli küllap meie kõige paremini tuntud seen üldse: harilik kukeseen. Aasta seenest on suvises Eesti Looduses kirjutanud kolm mükoloogi: Küll Kalamees-Pani TÜ loodusmuuseumist ning Teele Jairus ja Kadri Põldmaa TÜ ökoloogia- ja […]

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-07-20

Vaatame koos peatoimetaja Kristiina Viironiga üle ajakirja Eesti Mets suvenumbri mõned olulisemad lood. Näiteks tuleb juttu Rail Balticust nii trassile jääva talu omaniku kui ka looduskaitseeksperdi silmade läbi, intervjuust Hiiumaa metsanaise Aira Tossuga, Linnumäe loodustalust, Eesti grillsöe tootjate muredest, korvipunujast Priit Retsepast ja mõnel teemal veel.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-07-13

Ajakiri Horisont valmistub Eesti vabariigi 100. aastapäevaks muu hulgas sel moel, et ilmuma on hakanud artiklisari „Eesti teadus 100“. Sarja autor teadusloolane Erki Tammiksaar räägib saates selle kahest esimesest osast, mille pealkirjad on „Millal sündis Eesti teadus?“ ja „Stiihiline periood Eesti teaduse arengus (1919–1936)“.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-07-06

Juunis toimus Tartus kolmandat korda linnalooduse festival, mille peakorraldaja oli Tartu ülikooli loodusmuuseum, aga kaasa suudeti haarata veel 30 asutust ja organisatsiooni. Milliseid üritusi nelja päeva jooksul linnarahvale pakuti, räägivad TÜ loodusmuuseumi töötajad Karin Pai, Eva-Liisa Orula ja Veljo Runnel.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-06-29

Vaatame koos kuraator Sander Ologa Eesti loodusmuuseumis põnevat ja suurt populaarsust võitnud näitust „Müstiline ürgmeri“. Olo räägib, kuidas näitus sündis ja kuidas seda edasi arendatakse, ka tuleb juttu kõige olulistemate näitusekülastajate – laste reageeringutest ja arvamustest.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-06-22

Teeme juttu jaanipäeva-eelsesse aega hästi sobival teemal: nimelt tulest, aga siiski mitte jaanitulest, vaid tule tähendusest kauges minevikus. Tallinna ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur Inna Jürjo on kirjutanud Horisondi mai-juuninumbri kaaneartikli „Tuli, tulekahjud ja tulevärk keskaja Eestis“ ning räägib tulest kui keskaegsest abimehest ja vaenlasest ka saates.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|