Loodusajakiri 2018-07-12

Ajakirja Eesti Loodus juuni-juuli numbris on Triin Nõu põhjalik ülevaade RMK pikkadest matkateedest. Kutsusime saatesse külla Marge Rammo ja Triin Kusimini RMK külastuskorraldusosakonnast, et rääkida matkateede saamisloost ja edaspidistest plaanidest; 100 loost matkaradade ääres ja 6.-25. augustini toimuvast suurest ühismatkamisest.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2018-07-05

Saate külaline on Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor Urmas Kõljalg, jututeemaks – elurikkus. Seletame lahti elurikkuse mõiste; uurime, kas inimtegevusel on alati ja ainult looduslikke kooslusi vaesestav mõju ja ning räägime elurikkuse portaalist.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2018-06-28

Vaatame koos Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viironiga üle värske Eesti Metsa suvenumbri. Pisut pikemalt tuleb juttu metsauuendusest, sel kevadel põõsastele ilmunud kahjureist, päästetehnikast, huntidest ja lammastest, kuusekasvudest ja -okastest valmistatavaist toodetest, metsalindudest, Sangaste metsapargist, puugiohust ja Kaido Haageni allvee-posterist.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2018-06-21

Saates saab sõna Eesti Looduse ammune viljakas autor, entomoloog Mati Martin, kes räägib seekord küll mitte putukatest, vaid vesikirpudest. Ehkki asjatundmatu inimene võiks nime põhjal otsustada, et needki loomakesed kuuluvad putukate sekka, on nad küll ka lülijalgsed, ent hoopis vähilaadsed. Neid loomakesi elab ka Eesti kõikvõimalikes veekogudes, ent eelkõige nende väiksuse tõttu pole meil neist […]

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2018-06-14

Vaatame koos Loodusajakirja vastutava väljaandja Riho Kinksiga lugu-loolt läbi Eesti Looduse mai-juuninumbri. Veidi pikemalt peatume näiteks aasta loomast ilvesest pajatavatel ajakirja kaanelugudel, kirjutistel, millest juttu paisutamise mõjust vooluveekogude seisundile ja elanikele, nõmmedest Eestis ja droonide kasutusest loodusfotograafias, ning Triin Nõu intervjuul filmimehe Joosep Matjusega.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2018-06-07

Füüsikust andmeteadlane Tiit Sepp on kirjutanud Horisondi mai-juuninumbrisse artikli „Jaht üheksandale planeedile“. Meenutame saates veidi planeetide avastamise ajalugu, seda, kuidas mõnda aega planeediks peetud Pluuto jäeti 2006. aastal sellest tiitlist ilma ja kuidas nüüd käivad eelkõige ameeriklaste eestvõttel uue üheksanda planeedi otsingud.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2018-05-31

Käime Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärtiga lugu-loolt läbi Horisondi mai-juuninumbri. Veidi pikemalt peatume paaril lühilool rubriigist „Siit- ja sealtpoolt horisonti“, Andrus Mölderi kaaneartiklil tuareegide kohta, intervjuul noorte teaduste akadeemia presidendi Els Heinsaluga, Marju Tamme kirjutisel „Vetikaviljelus tõstab pead“, Sven Pauluse ülevaatel maailma merede muutustest, Juhan Kreemi lool, mis annab teada, kuidas levisid uudised 16.–17. sajandil, ning […]

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2018-05-24

Ajame juttu Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia töörühma juhi, juhtteadur Asko Lõhmusega. Lähtume esmajoones Asko Lõhmuse ja tema töörühma liikmete Kadri Runneli, Liina Remmi, Piret Lõhmuse ja Ann Krauti artiklist „Häiring võib tõsta metsa loodusväärtust“ ajakirja Eesti Mets kevadenumbris, mis kannab alapealkirja „Metsakahjude eriväljaanne“. Räägimegi näiteks sellest, mida tähendab sõna „häiring“ ökoloogi jaoks või kas need „metsakahjud“ […]

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2018-05-17

Teeme ornitoloog Ivar Ojastega juttu aasta linnust metsisest, kelle uurimisega on mees praegu tihedasti ametis. Ojaste on kirjutanud maikuu Eesti Loodusesse loo „Loodusmetsade sümbol metsis“ ja selle jälgedes kõneleme, kuidas meie metsisel läheb ja kuidas teda raadiotelemeetriliselt jälgitakse. On teada, et metsis veedab oma elu väga väiksel, võib-olla ainult mõne kilomeetrise läbimõõduga metsaalal ja kui […]

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2018-05-10

Eesti orhideekaitse klubi valis Eesti vabariigi juubeliaastal aasta orhideeks Eesti kõige uhkema käpalise, kauni kuldkinga. Selle liigi väga põnevast ja keerulisest bioloogiast, seisundist ja kaitsest on maikuu Eesti Looduse kaaneartikli kirjutanud Eesti maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi professor Tiiu Kull ning räägib sellest ka saates.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|