Loodusajakiri 2017-06-22

Teeme juttu jaanipäeva-eelsesse aega hästi sobival teemal: nimelt tulest, aga siiski mitte jaanitulest, vaid tule tähendusest kauges minevikus. Tallinna ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur Inna Jürjo on kirjutanud Horisondi mai-juuninumbri kaaneartikli „Tuli, tulekahjud ja tulevärk keskaja Eestis“ ning räägib tulest kui keskaegsest abimehest ja vaenlasest ka saates.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-06-15

Ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk tutvustab ajakirja suvise, juuni-juulikuu topeltnumbri põhilugusid. Juttu tuleb aasta seenest kukeseenest, aasta orhideest muguljuurest, enda kaitsmisest välgu eest, EL seaduste vastuolulisusest, matkapliitide valikust ja muust, kõige pikemalt aga aasta puust viirpuust, millest on artikli kirjutanud Toomas Kukk ise.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-06-08

Ajakirja Horisont mai-juuninumbri põhiteemad on tule osa meie ajaloos, antibiootikuresistentsuse tekkemehhanismid, „Prints Ruperti pisarate“ müsteerium ja eksoplaneetide otsingud; intervjuu on seekord arhitekt Ülar Margiga, keda on küsitlenud inimgeograaf Anto Aasa, ja juttu tehakse tarkadest majadest. Neid ja ka mõnda lühemat lugu tutvustab põgusalt ajakirja peatoimetaja Ulvar Käärt.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-06-01

Tartu ülikooli loomaökoloog Marko Mägi on kirjutanud Eesti Looduse mainumbrisse pika artikli sellest, millist kurja võivad ka toidetud laisad kodukassid teha lindudele. Samal teemal räägib ta ka saates, väites näiteks, et tema rehkenduste järgi võivad Eesti kassid aasta jooksul nahka pista 7–11 miljonit lindu. Kui meenutada, et Eesti linnuliikidest on ainult üks, keda meil on […]

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-05-25

Loodusajakirjal on ilmunud 12. venekeelne almanahh Gorizontõ Estonii. Tegemist on aperioodilise väljaandega, mida hakati välja andma 2003. aastal. Teemaks on seekord valitud Eestis tehtud teadus – alates aegadest, kui Tartus loodi Eesti looduseuurijate selts, kuni tänapäevani välja. Almanahhist räägib selle peatoimetaja Toomas Tiivel.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-05-18

1. märtsist on Loodusajakirja vastutav väljaandja Riho Kinks, kes varem on töötanud pikka aega Eesti ornitoloogiaühingus. Ta räägib saates veidi oma taustast ja tutvustab ajakirja Eesti Loodus mainumbri mõnda olulisemat lugu. (Saatejuht on Toomas Jüriado.)

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-05-11

Räägime Loodusajakirja püsiautori, metsamehe ja loodusretkejuhi Vahur Sepaga. Mitu Vahur Sepa kirjutist on ilmunud praeguseks paraku juba ilmumise lõpetanud Loodusesõbras; nüüd on Sepa lugusid igas Eesti Metsa numbris. Viimati kirjutas ta aasta loomast metskitsest. (Saatejuht on Toomas Jüriado.)

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-05-04

Horisondi märtsi-aprillinumbri kaaneartikli „Antimikroobsed ained 21. sajandi hakul“ autorid Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Tanel Tenson ja doktorant Ülar Allas räägivad, miks on meie ümber nii palju antibiootikuresistentseid baktereid ja kuidas käituda nii, et neid veelgi juurde ei tekiks. (Toomas Jüriado.)

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-04-27

Horisondi märtsi-aprillinumbri kaaneartikli „Antimikroobsed ained 21. sajandi hakul“ autorid Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Tanel Tenson ja doktorant Ülar Allas räägivad, miks on meie ümber nii palju antibiootikuresistentseid baktereid ja kuidas käituda nii, et neid veelgi juurde ei tekiks. (Toomas Jüriado.)

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Loodusajakiri 2017-04-20

Tutvustame ajakirja Eesti Mets aasta esimest numbrit. Peatoimetaja Kristiina Viiron räägib numbri põhilistest kirjutistest, millest suurem osa on ühel või teisel moel seotud praegu Eestis kuuma teemaga: kuidas hoida tulevikumetsa. Ent veidi tuleb juttu ka muudel ajakirjas käsitletud teemadel. (Toomas Jüriado.)

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|